Mittetulundusühing

Mis on sotsiaalne ettevõtlus ja millised organisatsioonid Tartumaal sotsiaalse ettevõttena tegutsevad?

„Sotsiaalse“ ja „ettevõtluse“ mõistete kombineerimine tekitab paljudes segadust. Kui lisada nendele juurde ka mittetulundusühing kui sotsiaalne ettevõtte, siis tekib omavahel põrkuvaid arusaamu ja linnalegende veelgi juurde.

Ehkki ühest vastust sotsiaalse ettevõtluse olemuse kohta ei paistagi, kerkib esile näiteid edukatest ja tulemuslikest sotsiaalsetest ettevõtetest järjest rohkem. Ühelt poolt võetakse Eestiski üle rahvusvaheliselt end tõestanud tegevusmudeleid ja hakatakse end teadlikult sotsiaalseteks ettevõteteks nimetama. Teisalt on tegemist jätkuga kodumaisele pikaajalisele traditsioonile. Nimelt asutati esimene teadaolev Eesti sotsiaalne ettevõte juba 19. sajandi lõpus. Organisatsioon keskendus harjade ja pintslite tootmisele ning müügil pimedate inimeste poolt, olles tänaseni tegutseva MTÜ Pimedate Töökeskuse Hariner eelkäijaks.

Seetõttu on mõistlik vaadata ringi ka Tartumaal! Kes on meil tegutsevad sotsiaalsed ettevõtted? Miks nimetavad nad endid just sotsiaalseteks ettevõteteks?

Kõigepealt – mis on sotsiaalne ettevõte? Sotsiaalne ettevõte on organisatsioon, mis tahab pakkuda leevendust või lahendust mõnele ühiskonna kitsaskohale. Seda teeb sotsiaalne ettevõte oma toodete-teenuste müügi abil. Ehk siis – sotsiaalne ettevõte tegutseb mingi konkreetse ühiskondliku eesmärgi saavutamise nimel, kasutades selleks ettevõtlusega teenitud tulu. Seeläbi sõltutakse vähem annetajate kõikuvatest panustest, projektirahastuse ebastabiilsusest ja enda tegevus ehitatakse üles erinevatele ärimudelitele.

Seejuures saavad sotsiaalsete ettevõtete ärimudelid  ehk tegutsemise alused olla samuti väga erinevad ja ühe konkreetse mudelina ei saagi seda kirjeldada. Kuid alati on olemas nõrgem osapool ehk abi vajav sihtrühm, ühiskondlik probleem ja samuti ka regulaarne tulu teenimise pool.

Lähtudes sellest, kuidas aidatakse abivajavat sihtrühma ja selleks tulu teenitakse, saab sotsiaalsed ettevõtted jaotada erinevatesse gruppidesse.

• Sotsiaalne ettevõtte igapäevased tegevused on seotud mõne haavatavama sihtrühmaga ning sihtrühma kuuluvatele inimestele pakutakse erinevat rakendust (nt. tööharjutused, toetatud töötamise teenus). Läbi tööharjutuse tekivad erinevad tooted (nt käsitöö esemed) ja neid müüakse ning seeläbi teenitud tulu suunatakse taas MTÜ tegevustesse, põhikirjalise eesmärgi saavutamisse. Tartus on sellelaadne organisatsioon MTÜ Iseseisev Elu. http://www.iseseisev-elu.ee/
• Organisatsioon pakub igapäevaselt mingi toodet/teenust, mille tarbijaskonnaks on maksujõuline sihtrühm ning saadud tuluga toetatakse ühiskondliku eesmärgi saavutamist hoopis mõnes muus valdkonnas. Tartumaal on sellelaadse sotsiaalse ettevõttena tegutsev SA Luke Mõis, kes valmistab mõisa sümboolikaga erinevaid tooteid, pakub erinevaid teenuseid. Toodete/teenuste müügist saadud tulu suunatakse mõisakompleksi taastamisse ja kohaliku kogukonna aktiivsuse toetamisse. www.lukemois.ee
• Kahe eelneva võimalused kombinatsioon – sisuliselt sama teenust pakutakse erinevatele sihtrühmadele. Nii nendele, kes ise selle eest tasuda jõuavad, kui ka nendele, kes vähemate võimalustega on. Tekkivaid kulusid aitavad lisaks katta ka erinevad projektitoetused ja ka kohalik omavalitsus. Sellelaadsel alusel tegutseb Tartus MTÜ Spark Makerlab. http://www.makerlab.ee/

MTÜ Spark Makerlab on Tartumaa aasta MTÜ 2017 nominent ja on veidi enam kui kaheaastase tegutsemisaja jooksul oma tegevusega silma jäänud nii Tartus kui ka laiemalt üle Eesti. Igapäevasteks tegevusteks on inseneeria töötoad noortele ja täiskasvanutele nii üksikute töötubade, huviringide kui ka laagrite näol. Lisaks ollakse välja töötamas inseneeriakomplekte-konstruktoreid, millega oma pakutavat toodete/teenuste baasi veelgi laiendatakse ja sooviks on seeläbi jõuda veelgi kaugemale. Oma eesmärgina tuuakse välja soov julgustada mitmekesist kogukonda põlvkondade üleselt suhtlema, ühiselt looma, eksima, vigadest õppima ning oma oskusi teistele edasi andma.

Hea ja eduka mõju näitena leiab eestvedaja Tarvo Metspalu, et noored saavad inseneeria valdkonnas ainulaadse kogemuse ja vahest seeläbi on meil tulevikus rohkem tehnoloogia valdkonna töötajaid kui ka igapäevaelus hakkamasaamiseks vajalike, ise loomise oskustega täiskasvanuid. Ettevõtluskonkursil Ajujaht 2017/18 oli Spark Makerlab ka üks põhilisi pretendente sotsiaalse ettevõtluse eriauhinnale, mida annavad välja Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik ja SEB Pank.

  
Pilt: MTÜ Spark Makerlab

Näiteid ühendustest, kes võiksid olla sotsiaalsed ettevõtted.

Tartumaal tegutsevatest mittetulundusühingutest ja sihtasutustest saab veel välja tuua mitmeid tegusaid ja silma paistvaid organisatsioone, kes end igapäevaselt sotsiaalse ettevõttena ei esitle, kuid pikemal mõtlemisel leitakse, et selliseid tunnusjooni on ning miks mitte end ka sotsiaalseks ettevõtteks nimetada.

• Vahva organisatsioon oma erilise missiooniga on Eesti Jõuluvanade Selts. Nende sooviks on hoida ja väärtustada jõulutraditsioone ja see kõige ilusamal viisil jõuluvana kaudu lasteni viia. Toredate jõuluvanade eesmärk on hoida au sees jõuluvana rolli, selle eheduses ja väärtuses.

Rääkides mõjust või sellest muutusest, mida organisatsioon oma tegevusega loob, ütleb organisatsiooni eestvedaja Enn Tobre: „Meie esindustaadid on ka suuremad lapsed taas jõuluimesse uskuma pannud. Perekonnad väärtustavad jõule ja jõuluvana rohkem. Igal aastal on mõnel taadil rääkida lugu, et on saanud (positiivselt) mõjutada mõnda lapse halba harjumust. Lapsed on rohkem püüdlikumad etteastete ette valmistamisel ja soovitakse näidata, mida on õpitud“. Seega jõuluvana teenuse pakkumise kaudu luuakse lastele imet ja usku paremasse tänasesse ja homsesse, see on see ühiskondlik väärtus.

• Eelmisel aastal oma 30ndat tegutsemisaastat tähistanud SA Tartu Rahvaülikool ei mõtle igapäevaselt endast kui sotsiaalsest ettevõttest, kuid tutvudes sotsiaalse ettevõtte olemusega, leitakse, et jah, meil on sarnaseid jooni. Organisatsiooni missiooniks on elukestva õppe edendamine ja leitakse, et maailm on parem, kui inimesed end arendavad ning on arukamad ja teadlikumad.

Tegutsemise aluseks on võetud Põhjamaade rahvaülikoolide mudel, kuid rahastuse poolelt on meie organisatsioonil endal vaja igapäevaselt märgatavalt rohkem muretseda oma kulude ja tulude tasakaalu pärast kui meie naaberriikide rahvaülikoolidel, kuid miks mitte seada sihiks, et ühel päeval tegutsetakse veelgi suuremates ruumides ja koolitatakse veelgi rohkem inimesi just neile huvi pakkuvatel ja ka vajalikel teemadel. Et saaks veelgi rohkem tuua välja osalejate tänu, et nende elu on paremaks läinud.

Üks armas ja südamlik tänu seenioridele suunatud kursusel osalejalt, kes oma nutikaga (tahvelarvuti) nüüd lõpuks sõbraks sai ja tema süda on rahul ja muretu, sest ta saab nüüd iga päev oma välismaal elavate lastelastega skaipida. Ta ütles, et me muudame tema elu palju ilusamaks. Kahtlemata innustab selline tagasiside eestvedajaid.

Seega sotsiaalse ettevõttena tegutsemine ei ole midagi suurt ja hoomamatut. Sellelaadselt saavad tegutseda väga paljud ühendused, kui soovivad lahendada mõnda ühiskondlikku probleemi, ühtlasi mõtlevad läbi oma teenuste/toodete pakkumise ehk majandusliku jätkusuutlikkuse tagamise poole.

Sotsiaalsete ettevõtete juriidiline vorm on enamjaolt MTÜ, mille põhikirjas on välja toodud maailmaparanduslik tegutsemise eesmärk ning igapäevaselt tegeletakse mõne ühiskonnas oleva kitsaskoha lahendamisega ja selle tarbeks vahendite muretsemise ehk tulu teenimisega. Vahest igapäevaselt end sotsisaalseks ettevõtteks ei mõeldagi ja seda tegutsemise viisi polegi vaja kuskil eraldi registreerida, kuid nendele organisatsioonidele, kes proovivad enda tegutsemise aluseid lahti mõtestada ja paremini sihte seda ja suuremat muutust luua, võib see olla üks tee ja võimalus.

Abiks sellelaadsetele ühendustele on kahtlemata Sotsiaalse Ettevõtete Võrgustiku lehel www.sev.ee olevad materjalid, aeg-ajalt Eesti erinevates kohtades toimuvad kokkusaamised ja samuti püüavad nõu ja jõuga sotsiaalse ettevõtte tegevustes abiks olla maakondlike arenduskeskuste konsultandid, Tartumaal siis Tartu Ärinõuandla.

Kokkuvõtte koostas
Kadri Pau
SA Tartu Ärinõuandla
MTÜ konsultant